Eesti ja Ameerika Ühendriigid

12.03.2008

Eesti ja Ameerika Ühendriikide (USA) kahepoolsed suhted on olnud püsivad ja tugevad Eesti Vabariigi iseseisvumisest saadik. USA tunnustas Eesti Vabariiki de jure 28. juulil 1922. Eesti esimene diplomaatiline esindus USAs alustas tööd samal aastal ning jätkas tegevust ka vahepealsetel anneksiooniaastatel, mil USA võimud tunnustasid seda Eesti seadusliku esindusena.

Eesti ja USA suhete nurgakiviks on Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse tunnustamine: USA ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu anneksiooni Eestis. Pärast Eesti taasiseseisvumist avas USA oma saatkonna Tallinnas juba 4. septembril 1991. Sestsaadik on kahe riigi suhete areng olnud konstruktiivne ja stabiilne.

Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides on Väino Reinart, kes andis oma volikirja üle 18.09.2007.a. Eelmine suursaadik oli aastatel 2003-2007 Jüri Luik. Eestil on Peakonsulaat New Yorgis, kus peakonsuliks on Jaanus Kirikmäe. Eestit esindavad Ameerika Ühendriikides ka aukonsulid Jaak Treiman Los Angeleses, konsulaarpiirkonnaga California, Paul Aarne Raidna Seattle'is, konsulaarpiirkonnaga Washingtoni osariik, Eric Harkna Chicagos, Illinoisis ja Irja Cilluffo Portsmouthis, konsulaarpiirkonnaga New Hampshire, Massachusetts, Rhode Island.

Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis oli aastatel 2004-2006 Aldona Wos. 31. mail 2007 andis oma volikirja EV Presidendile üle USA suursaadik Stanley Davis Phillips.

Tulenevalt Ameerika Ühendriikide globaalsest poliitilisest ja majanduslikust mõjuvõimust, on USA Eesti jaoks üks olulisemaid partnereid. Kahepoolsed suhted on tugevad, mida kinnitab riikidevaheline dialoog mitmetes nii Eestile kui USAle olulistes küsimustes. Poliitilise dialoogi kõrval ilmestab Eesti ja USA kahepoolseid suhteid tõhus praktiline koostöö riigikaitse, rahvusvahelise terrorismivastase võitluse ja kuritegevuse tõkestamise valdkondades. Regionaalsetes küsimustes toimub tihe dialoog EPINE raamistikus.

Alates 29. märtsist 2004 on Eesti NATO liikmesriik, mis tähendab tugevdatud liitlassuhet Eesti ja teiste alliansi liikmete, sealhulgas USA, vahel. Eesti NATOga liitumise otsus tehti 2002. a. Praha NATO tippkohtumisel. USA roll selle otsuse kujundamisel ja heakskiitmisel oli määrav. Ameerika Ühendriikide Senat ratifitseeris ühehäälselt Eesti liitumise NATOga 2003. a. 8. mail. Lisaks otsestele julgeolekupoliitilistele aspektidele evib järjest suuremat tähtsust majanduskoostöö kahe riigi vahel.

Olulisemad visiidid

Kahe maa elavatest suhetest annavad tunnistust ka sagedased kõrgetasemelised visiidid.

Lepinguline baas

Eesti ja USA lepinguline baas on väga laiapõhjaline, hõlmates paljusid valdkondi. Kahe riigi vaheliste lepingute alal toimub pidev ning tõhus koostöö.

• Kurjategijate väljaandmise leping (jõustus 15.11.24)   
• Kurjategijate väljaandmise lepingu lisaleping (jõustus 07.05.35)
• Investeeringute soodustamise leping (jõustus 28.10.91)
• Kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping (jõustus 17.09.92)
• Leping kalastamise kohta Ameerika Ühendriikide vetes (jõustus 28.12.92)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 16.02.97)
• Partnerluse harta Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel (jõustus 16.01.98)
• Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.99)
• Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangu vaheline Eesti ekspordi litsentsimise süsteemi automatiseerimist käsitlev memorandum (jõustus 30.12.1999)
• Leping salastatud sõjalise teabe kaitsmisel rakendatavate turvameetmete kohta (jõustus 23.02.00)
• Leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades (jõustus 20.10.00)
• Kokkulepe diplomaatide perekonnaliikmete töötamisest diplomaadi asukohariigis (jõustus 22.11.00)
• Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning kaitsealaste ja sõjaliste suhete arendamise koostööleping (jõustus 04.12.02)
• Korrakaitsekokkulepe (jõustus 26.06.03)
• Teatavate kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamise kokkulepe (jõustus 22.07.03)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu protokoll (jõustus 10.08.2004)
• 26. juunil 2003 sõlmitud korrakaitsekokkuleppe muutmine (jõustus 24.09.2004)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline väljaandmisleping (allakirjutatud 08.02.2006)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades (allakirjutatud 08.02.2006)

Lepingutega on võimalik täpsemalt tutvuda välislepingute andmebaasis

Regionaalne koostöö

USA, Põhja-Euroopa- ja Balti riikide ühine koostööformaat EPINE (Enhanced Partnership in Northern Europe) ehk Uuendatud Partnerlus Põhja-Euroopas loodi 2003. aastal, mil ta Balti riikide EL-i ja NATOsse saades praktilises tähenduses vahetas välja NEI (Northern European Initiative) ja USA-Balti harta senised koostöövormid.

Ühistel väärtustel põhinevate riikide (NB8+USA) regionaalse koostöö peaeesmärk on vabaduse, julgeoleku ja majandusliku heaolu suurendamine regioonis ja selle lähiümbruses (Moldovas, Ukrainas, Lõuna-Kaukaasias ja Valgevenes). Koostöö EPINEs keskendub järgmistele valdkondadele:

1. Julgeoleku küsimused, mis haaravad koostööd terrorismivastases ja massihävitusrelvade vastases võitluses, aga ka NATOs ja PfP programmides ning OSCE-s.

2. Majanduspoliitilised küsimused, eelkõige investeeringute, kaubavahetuse ja ärisidemete tugevdamine ning arengukoostöö koordineerimine.

EPINE raames leiavad tavapäraselt kaks korda aastas aset NB8 + USA poliitikadirektorite ja arengukoostöö-ekspertide kohtumised. EPINE on kujunenud kõikide osapoolte poolt kõrgelt hinnatud avameelse õhkkonnaga kohtumise formaadiks.

Kaitsealane koostöö

Kaitsepoliitilistes ja sõjalistes küsimustes on Ameerika Ühendriigid Eestile kõige olulisemate partnerite esireas. Kahe riigi riigikaitselise koostöö peamiseks raamistikuks on ühine NATO liikmelisus ja kahepoolsed lepingud. Õiguslik alus Eesti-USA kahepoolsele kaitsekoostööle pandi 1995. a. allkirjastatud kaitseministeeriumide vahelise kaitse- ja sõjaliste suhete koostöömemorandumiga. Hiljem on lepingulist baasi laiendatud - 2000. a. sõlmiti valitsustevaheline salastatud sõjalise teabe kaitsmise leping ning 2002. a. valitsustevaheline massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning kaitsealaste ja sõjaliste suhete arendamise leping.

Kahepoolse kaitsealase koostöö põhiliseks konsultatiivorganiks on kaitseministeeriumide tasandil töötav kahepoolne töögrupp (BWG), kus pannakse paika koostöö arengusuunad ning -vajadused. Töögrupp on alates 1997. aastast kohtunud igal aastal või üle ühe aasta.

Kahepoolne kaitsekoostöö USA-ga katab erinevaid valdkondi, ulatudes osalemisest ühistes sõjalistes operatsioonides kuni keskkonnaalaste projektideni Eestis. USA on Eesti jaoks üks tähtsaimatest koostööpartneritest rahvusvahelistel operatsioonidel, eeskätt Iraagis.

USA on viimastel aastatel toetanud Eesti kaitsejõudude arengut ligikaudu 8 miljoni dollariga igal aastal. Ulatuslikemaks abiprogrammideks on FMF (Foreign Military Financing) ja IMET (International Military Education and Training). Eesti on soetanud FMF abil sidevahendeid, mereradareid, sõdurivarustust jpm. 2002. a. jõudsid Eestisse neli FMF abil ostetud Robinson-44 helikopterit. Osa Eesti FMF vahenditest on suunatud Balti kaitseprojektide finantseerimiseks. Alates 1995. a. on Eestile eraldatud FMF vahendeid rohkem kui 40 miljoni dollari väärtuses. 2006. aastal eraldati Eestile FMF raames 4,45 miljonit USD, järgnevate aastate eraldis jääb ligikaudu suurusjärku 4 miljonit USD. Põhiliselt kasutatakse seda raha sidevahendite ja öövaatlusseadmete hankimiseks.

IMETi raames toimub mitmesugune väljaõpe ja koolitus kaitsestruktuuride esindajatele nii USA õppeasutustes kui ka Eestis. Eesti on seni keskendunud nooremohvitseride professionaalsele ja tehnilisele väljaõppele ning kesk- ja kõrgastme juhtide koolitamisele. Olulisel kohal on olnud inglise keele õppe toetamine. Rahalises väärtuses moodustab viimastel aastatel IMETi abi Eestile ligikaudu veidi üle ühe miljoni dollari aastas. 2006. aasta eraldatakse ligikaudu 1,2 miljonit USD.

Sõjaväelaste vahelist koostööd (mil-mil koostöö) korraldav JCTP (Joint Contact Team Programme) töötab Eestis alates 1993. a. JCTP eesmärk on viia kokku USA ja Eesti sõjaväelased, et tutvustada Eesti poolele USA sõjaväe struktuure, töömeetodeid jne, aidates laiemalt kaasa Eesti julgeolekualaste eesmärkide täitmisele.

USA ja Eesti on osalenud koos paljudel PfP ja "In the Spirit Of" (ISO) PfP sõjaväeõppustel nii Eestis, Balti regioonis kui USA-s. Eesti on osa võtnud USAs korraldatud õppustest: Cooperative Nuggett, Cooperative Osprey, Elougent Nuggett, Partner Challenge jne. 2006. aasta aprillis toimus Balti riikide terrorismivastase koostöö ühisõppus Shamrock Key, kus osalesid ka ameeriklased.

USA osalusel ja toetusel on Eestis läbi viidud mitmeid militaarse keskkonnakaitse alaseid projekte. 2001-2002 viidi läbi keskpolügooniga seotud uuringuid: 2001. a. harjutusalade ekspertiis, 2002. a. mürauuring ning keskpolügooni keskkonnakorralduskava. Põhiline keskkonnakaitseline koostöö USA-ga hõlmab koolitust.

USA on aktiivne osaleja Balti riikide regionaalses kaitsekoostöös. Hetkel on põhiline USA osalusega projekt BALTDEFCOL (Balti Kaitsekolledž).

Uuemateks kaitsealase koostöö valdkondadeks USA-ga on teadus-arenduskoostöö ning küberkaitse.

Majandussuhted

USA on Eesti jaoks oluline majanduspartner. USA päritoluga ettevõtete globaalne tegutsemine ja järjest enam rahvusvahelistuvad tarneahelad tähendavad sageli seda, et näiteks mõnda Euroopa riiki mineva elektroonikakomponendi või seadme lõpptarbija võib olla hoopis USA-s. Seetõttu sõltub sageli ka muudele turgudele eksportiva sektori edukus kaudselt USA majanduse olukorrast.

Eesti ja USA on teinud põlevkivialast koostööd alates 2001. aastast.

MAJANDUSLEPINGUD

Eesti ja USA vahel on sõlmitud kõik olulisemad majandusalased lepingud:

• Investeeringute soodustamise leping (jõustus 28.10.1991);
• Kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping (jõustus 17.09.1992);
• Leping kalastamise kohta Ameerika Ühendriikide vetes (jõustus 28.12.1992);
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 16.02.1997);
• Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.1999);
• USA Kaubandus- ja Arenguagentuuri (USTDA) ning EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaheline leping Muuga sadama konteinervedude turvalisuse tõstmise tehnilise abi projekti rahastamise kohta (USA Trade and Development Agency Grant on Port Security). (allkirjastati 21. sept. 2006)

Euroopa Liidu pädevuses olevates valdkondades reguleerivad Eesti majandussuhteid USA-ga ka EL-i ja USA vahel sõlmitud lepingud, mille nimekiri on leitav aadressil http://ue.eu.int/cms3_Applications/applications/Accords/searchp.asp?cmsid=297&party=US&pname=USA&lang=EN&doclang=EN

KAUBAVAHETUS

Statistikaameti andmetel oli USA 2006. aastal Eestile 7. väliskaubanduspartner (3,5% osatähtsusega Eesti kaubavahetuse kogukäibest). Omavahelise kaubanduse kogumaht oli üle 9,9 miljardi krooni, mis moodustas 3,49 % Eesti väliskaubanduse kogumahust. 2007. aasta I poolaastal aeglustus kaubavahetuse areng USAga. Eksport kahanes aastaga 30%, mille peamiseks põhjuseks oli kütuste kolmandiku võrra väiksem väljavedu. Samal ajal kasvas import 28%. Impordi kiiret kasvu toetasid mineraalsed tooted (spetsbensiinid), metallid ja transpordivahendid. Kaubavahetuse käive oli 4,3 miljardit krooni, sellest eksport moodustas 3,3 miljardit krooni ja import 1,01 miljardit krooni.

Alates 01.05.2004 kasutuseloleva andmete kogumise meetodi kohaselt kajastatakse importi mitte päritolu-, vaid saatja riigi järgi, mistõttu siintoodud impordistatistika ei peegelda Eesti tegelikku importi USA-st. Eesti peamised ekspordiartiklid USA-sse:

Eesti peamised ekspordiartiklid USA-sse:

• Mineraalsed tooted
• Keemiatooted

Eesti peamised impordiartiklid USA-st:

• Masinad ja seadmed
• Transpordivahendid
• Foto-, meditsiini- ja mõõteaparaadid

INVESTEERINGUD

2006. aastalõpu seisuga oli USA otseinvesteeringute positsioon Eestis 2,3 miljardit krooni, mis moodustas 1,2 protsenti kõigist välisinvesteeringutest ja andis USA-le välisinvesteeringute lähteriikide 10. koha. Eesti Panga andmetel oli seisuga 30.06.2007 Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 1,7% pärit USAst (kogusummas 2,6 miljardit krooni). Sellest kolmandik oli läinud töötlevasse tööstusesse, ligi viiendik kinnisvara- ja äriteenindusse, kümnendik finantsvahendusse. Äriregistri andmeil on 2007.a maikuu lõpu seisuga Eestis registreeritud 398 USA osalusega äriühingut, millest 252 põhineb 100% USA kapitalil. Suuremad USA osalusega ettevõtted Eestis on McDonald´s Eesti, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, Fiesta Real Estate ning Velsicol Eesti (bensoehappe tootmine).

Eesti otseste välisinvesteeringute positsioon USAsse oli 30.06.2007 seisuga 22,4 miljonit krooni. Ligikaudu 60% sellest on investeerinud kinnisvara ja äritegevusega ning kümnendik töötleva tööstusega seotud ettevõtted.

TURISM

Hüppeliselt kasvas Eesti majutuskohtades ööbinud USA turistide arv 2004. aastal pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Alates 2005. aastast on Eesti majutuskohtades ööbinud ameeriklaste arv püsinud ligikaudu 20tuhande piires. 2007. aasta 9 kuu kokkuvõttes ööbis Eesti majutusasutustes ca 19000 USA kodanikku. 2006. aastal leidis aset oluline kasv (ca 40%) USAst pärit ühepäevakülastajate osas, mis oli seotud kruiisireiside arvu suurenemisega. Kokku külastas reisifirmade vahendusel 2006. aastal Eestit ligikaudu 80tuhat USA turisti, kellest üle 90% olid ühepäevakülastajad, moodustades 5% kogu reisifirmade kaudu sissetulnud turistidest. Ka 2007. aastal on USA Eestit külastanud kruiisituristide arvult esimesel kohal Suurbritannia ja Saksamaa ees.

Kultuurisuhted

Eesti kultuuri on Ameerika Ühendriikides käinud tutvustamas arvukad näitlejad, muusikud ja kunstnikud. Tänane New Jersey Sümfooniaorkestri peadirigent Neeme Järvi töötas üle kahekümne aasta Detroidi sümfoonia orkestri peadirigendi ja muusikalise juhina ning on osalenud New Yorgi ja Chicago sümfooniaorkestrite töös. Neeme Järvi poeg Paavo Järvi on viimastel aastatel dirigeerinud Cincinnati ja Chicago sümfooniaorkestreid; Cincinnati orkestrit juhatas 2007.a sügisel ka Eri Klas. Järjest sagedamini tuleb USA-s esitlusele Erkki-Sven Tüüri muusika, viimane esitus toimus 2007 a. märtsis New Yorgis. Samuti on USA-s väga hinnatud ja austatud Eesti helilooja Arvo Pärdi looming. Arvo Pärdi teos Da Pacem Eesti Filharmoonia Kammerkoori ettekandes võitis Los Angeleses 2007 veebruaris toimunud 49. Grammy muusikaauhindade jagamisel auhinna parima kooriettekande kategoorias.

Eesti heliloojate (G. Ernesaks, R. Tobias, A. Pärt, V. Tormis, E. Tubin) rahvalikke, vaimulikke ning ärkamisaegseid laule on USAs avalikkusele tutvustanud nii Eesti kui ka USA parimad segakoorid. Estonia Seltsi Segakoor (ESS) esines turneega USA idaranniku linnades 2007 a. oktoobris. Ameerika Kooride Liidu liige kammerkoor James River Singers korraldas Virginia osariigi pealinnas Richmondis 2007.a. novembris kontsertsarja "From the Baltic Sea".

Kuulsad Ameerika muusikud ja ansamblid, nagu Kenny Garret and the Victor Bailey Group, Chicago Beau, Brian Melvin, Mike Stern, Joey DeFrancesco Trio ja Terry Lyne Carrington Group on esinenud Eesti suurimal džässfestivalil Jazzkaar. 2007.a. augustis esines Tallinnas 92.- aastane bluesilegend David "Honeyboy" Edwards.

Tihe on samuti eesti interpreetide kontsertkava USAs. Indrek Laulu klaverikontserdid ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori turnee veebruaris ja märtsis 2006 meelitasid kuulama klassikalise muusika austajaid. Märtsis 2006 esinesid ooperisolistid Kersti Ala-Murri ning Triin Maran helilooja ja pianist Kristjan Randalu saatmisel USA idarannikul. Rahvusooperi "Estonia" noored solistid tutvustasid 2006. a sügistalvel Washingtoni publikule eesti ooperit ja operetti: 13. novembril toimus saatkonnas operettduo Annika Põder ja Silver Lumi kontsert ning 14. detsembril andsid ooperiduo Andres Köster ja Juuli Lill jõulukontserdi Corcorani kunstigaleriis. Eesti jõulukontserdi korraldamist on plaanis muuta traditsiooniks, loodetavasti leiab see kontsert oma koha ka USA pealinna rikkalikus kultuurielus - käesoleva aasta detsembris esitavad Eesti ooperilaulu Aile Asszonyi ja Mati Turi.

Veebruaris 2007. a. toimus esimest korda ka eesti kammermuusikute Põhja-Ameerika turnee, kus esitati kontserdikava "Sajand Eesti viiulimuusikat". Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud Urmas Vulp (viiul) ja Heiki Mätlik (kitarr) esinesid 17. veebruaril Baltimore'is Saint Mark's Lutheran Church'is, 18. veebruaril Bostoni First Church'is, 22 veebruaril EV saatkonnas Washingtonis, 24. veebruaril New Yorgi Community Church's ja 25. veebruaril 2007 Chicago Eesti Majas.

2005.a. märtsis toimus Orthodox Singers'i kontserdituur, mis andis võimaluse vaimulikku muusikat nautida. 2006. oktoobri alguses tutvustas ansambel Heinavanker oma kontserdituuril (peamiselt USA Ülikoolides) eesti ennekristlikku ja keskaja kiriklikku muusikat (igal kontserdil üle 300 kuulaja). Sellel reisil sai Heinavanker plaadilepingu pakkumise Harmonia Mundilt (USA) ja 2007.a. septembris toimus selle salvestus. 2008 oktoobriks on seoses CD esitlusega planeeritud Heinavankri kontserttuur Texase, Oklahoma, Missouri, Illinoisi, Massachusettsi ja Connecticuti osariikide ülikoolides.

Folkansambel "Vägilased" esines NY-s 2006.a oktoobris EL Kultuurifestivalil Eurodream. 17. mail 2007 leidis Põlisrahvaste Alalise Foorumi 6. istungjärgu (17.-25.05.07) raames aset folklooriansambli "Vägilased" kontsert ÜRO peahoones. Eesti ansambli esinemine selle autoriteetse institutsiooni aasta tippüritusel demonstreeris Eesti pühendumist põlisrahvaste õiguste edendamisele ja kaitsele. Suursaatkond Washingtonis ja Eesti Alaline Esindus ÜRO juures valmistasid koos ette "Vägilaste" kevadkontserttuuri Marylandi osariigis (4 kontserti külastas ca 700 inimest).

Samuti on viimastel aastatel esinenud džässihelilooja ja pianist Kristjan Randalu koos tšehhi kolleeg trummar Bodek Janke duoga kontsertidel Washingtonis ja New Yorgis. 2007 Eesti Kultuuripäevadel New Yorgis esinesid džässmuusikud Helin Mari Arder, Ain Agan, Mihkel Mälgand ja Siim Aimla. 2007.a. suvel andis Arsise Kelladeansambel oma kontsertreisil läbi Ameerika Ühendriikide 16 osariigi kokku 19 kontserti.

USA-s sündinud Eesti kunstnik ja kirjanik Kalev Mark Kostabi on New Yorgi linna südamesse rajanud kolossaalse stuudio, kus igal aastal valmib umbes 1 500 kunstiteost. Kostabi looming kuulub ka Moodsa Kunsti Muuseumi, Metropolitan muuseumi, Guggenheimi muuseumi ja Brooklyni muuseumi püsikollektsioonidesse ning ka tema muusika on USA-s esitlusele tulnud. Eesti maalikunstniku Monica del Nortel (Deivi Org) ja skulptori Anne Rudanovski näitused on toimunud New Yorgi Agora galeriis.

Mitmed Eesti filmid on võtnud osa mainekatest USA filmifestivalidest, 2005.a. valiti Eesti lühimängufilm "Ring" Seattle'i rahvusvahelisele filmifestivalile. 2007.a veebruaris esitles Imbi Paju Marylandis ja Washingtonis oma dokumentaalfilmi "Tõrjutud Mälestused". Praeguseks ajahetkeks on toimunud ka "Sügisballi" esilinastused Põhja-Ameerikas, Ameerika Filmiinstituut (AFI) valis vastvalminud eesti filmi maineka Los Angelese AFI FEST 2007 (1-11.11.2007) ja Washingtoni EL XX. Filmifestivali (1-20.11.2007) programmidesse. USAs kogub populaarsust ka USA dokumentaalfilm "Laulev revolutsioon".

Eesti teatrikunsti on tutvustanud 2007. a. Eesti Kultuuripäevade raames New Yorgis oma näitekavaga Tallinna Linnateatri näitlejad Veiko Tubin ja Alo Kõrve ning Robert Annus ja Uku Uusberg Kõrgema Lavakunstikooli lõpetavast lennust. 20. aastapäeva tähistav teater "Varius" esines 2007.a. oktoobris näidendiga "Helisev Viis", milles osalesid Diana Dikson Soom ja Rene Soom (Rahvusooper Estonia, Lii Tedre (külalisena Endla teatrist), Peeter Kaljumäe, Hain Hõlpus ja Raivo Mets.

Ka hariduse vallas toimub Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel tihe koostöö. USA on pakkunud võimalust osaleda erinevates akadeemilistes õppeprogrammides (Hubert H. Humphrey Fellowship Program, Fulbright Program). On rõõm tõdeda, et järjest enam on eestlasi, kes on lõpetanud mainekaid USA ülikoole ja nende magistriprogramme.

Eestlased USA-s

Eesti keelt kõneleva ja kombeid järgiva kogukonna moodustumine Ameerika Ühendriikides viib tagasi 20. sajandi algusesse. Kogukonna suurem laienemine leidis aset 20. sajandi keskel Teise Maailmasõja traagiliste sündmuste järel. Põgenikud said sageli juba eesolijailt tuge. Nad moodustasid uue ja eelmistest mastaapsema laine ning Eesti vabaduse eest seismine, enda päritolu ja olemuse pidev selgitamine tugevdas kogukonda aidates kaasa eestluse säilimisele. Möödunud sajandi kolmas eestlaste rändelaine toimus üheksakümnendail aastail.

Ühendriikide 2000. a. rahvaloenduse järgi elab USA-s 25034 Eesti päritoluga isikut. Tulenevalt küsitluse metodoloogiast kajastab see number rahvastikuregistris olevaid oma Eesti päritolu märkida soovinuid. Sellele numbrile võib ka lisada 1461 (jaanuar 2006) Eesti kodanikku, kes elavad USA-s kas alaliselt või ajutiselt. Eestlaste traditsioonilised elamis- ja kultuurikeskused asuvad Idarannikul (New Yorgis, New Jerseys), Kesk-Läänes (Mid-West) Chicagos, Michigani järve ümbruses ning Läänerannikul.

Ühendriikides tegutseb 22 Eesti Seltsi, koos laulukooride, kirikukoguduste, ühenduste ja Eesti Majadega on kokku üle saja organisatsiooni. Vanimaks Eesti Haridusseltsiks loetakse Detroidi Eesti Haridusseltsi "Kodu", mis loodi 17. oktoobril 1926 kahekümne viie ettevõtliku eestlase poolt, selts on tänaseni tegev. Mõned aastad hiljem 7. detsembril 1929 sai alguse New Yorgi Eesti Haridusseltsi tegevus, mis täna jätkab tööd New Yorgi Eesti Majas. Eesti Majad on enamasti soetatud piirkondliku ühenduse poolt viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel, peale New Yorgi asuvad need piirkondlike eesti keele ja kultuuri kandekeskustena veel Baltimores, Chicagos, Lakewoodis ja Los-Angeleses. Eestikeelseid ajalehti ja muud perioodikat avaldatakse mitmes osariigis. Suurimaks eestikeelseks ajaleheks on New Yorgis ilmuv Vaba Eesti Sõna. Eesti keelt õpetatakse Indiana Ülikoolis (alates 1970), kus on lisaks võimalik huvilistel õppida Baltimaade ajalugu (alates 1918) ja Eesti kultuuri ja tsivilisatsiooni. Eesti keelt õpetatakse ka Washingtoni ülikoolis. Tuntuim eesti koor on New Yorgi Eesti Meeskoor, asutatud 1950. Ühendriikides ilmunud Eesti kirjanduse kohta leiab ülevaate sarjast Eesti Kirjandus Paguluses XX Sajandil.

19. juulil 1952 koondusid piirkondlikud organisatsioonid Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides alla (ERKÜ), mille tegevuse eesmärk 1991. aastani oli Eesti iseseisvuse taastamine. Viimastel aastatel on komitee oma tegevuse suunanud eesti keele- ja kultuuri elujõulisuse tugevdamisele USAs toetades õpilas- ja kultuurivahetusi ning noortelaagreid. Eestlased USAs tähistavad sageli ühiselt Eesti traditsioonilisi tähtpäevi ning korraldavad ühiseid meelelahutuslikke suvepäevi või kultuurisündmusi. Hea ülevaate eestlaste Ameerikas suvepäevade mitmepalgelisusest annab tänavu 28. korda toimunud Lääneranniku Eesti Päevade programm.

1961. aastal moodustasid Balti riikide rahvuslikud organisatsioonid Balti Ameerika Rahvusliku Ühendkomitee (JBANC) suurendamaks tegevuse tulemuslikkust iseseisvuse taastamisel ning saamaks suuremat tähelepanu inimõiguste ja demokraatia puudumisele Balti riikides. Täna aitab organisatsioon kaasa Balti riikide rahvuslike huvide täitmisele läbi infovahetuse ja nii majandus- kui ka julgeolekupoliitiliste seminaride ja konverentside korraldamise.