KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
EESTI KODAKONDSUS
Kuidas ma saan oma Eesti kodakondsust tõestada,
kui olen sündinud Ameerika Ühendriikides ja tean ainult, et minu vanavanemad
elasid kunagi Eestis?
Mida pean tegema, et tellida perekirja
kinnitatud väljavõtet või arhiividokumenti?
Kui olen peakonsulaadi vahendusel kätte
saanud tellitud perekirjad vm dokumendid, mis tõestavad minu kodakondsust, kas
võin nüüd esitada taotluse Eesti passi saamisek?
EESTI PASS
Millal peaksin enne vana passi/ ID-kaardi aegumist
taotlema uut?
Kui kiiresti ma pean oma passi välja
vahetama, kui minu isikuandmed (näiteks perekonnanimi) on muutunud?
Ma ei ela New Yorgis. Kas ma saan passi/
ID-kaarti taotleda aukonsuli juures?
Millised on Eesti passi ja ID kaardi fotonõuded?
Kas ma võin passitaotluse peakonsulaati tuua
igal ajal?
Mis on 1-aastane pass?
Seoses tööülesannetega pean ma tihti
reisima. Kas mul võib olla 2 Eesti passi?
Kas peakonsulaadis on võimalik teha kiirpassi?
Miks on lapsele passi taotlemisel vaja
esitada teise vanema nõusolek?
REISIMINE
ISIKUANDMETE KORRASTAMINE EESTI RAHVASTIKUREGISTRIS KONSULAARTEENUSED
EESTI KODAKONDSUS
Üldjuhul
on peamiseks kodakondsust tõendavaks dokumendiks perekiri.
Perekirju hakati koostama 1930-ndatel aastatel
üldjuhul iga Eesti kodaniku kohta, kes sel perioodil Eestis elas. Perekirja
koostas selle valla või linna pereametnik, kus isik parajasti elas. Perekirjad
on arhiveeritud raamatute kaupa omavalitsuste järgi, kus igale isikule on üks
lehekülg. Sellel leheküljel on andmed isiku sünniaja, sünnikoha, vanemate,
abikaasa, abielusõlmimise koha ja laste kohta. Üldiselt peeti perekirju 1944.
aastani, mõnel pool mõni aasta kauem. Selle perioodi vältel tehti sinna märked isiku
andmete muutumise kohta (surm, lapse sünd, abiellumine, lahutus, nime
muutmine). Perekirjad asuvad maavalitsuste arhiivides, kus säilitatakse
paberdokumente alates 01.07.1926.Andmeid ja dokumente perekonnasündmuste kohta
enne 01.07.1926
on võimalik saada Eesti Rahvusarhiivist (nt kui on teada, et perekond oli
1926. aastaks juba Eestist lahkunud). Rahvusarhiivis teostatakse otsingut
erinevate parameetrite abil nagu Eesti kaitseväkke kuulumine, maade omamine,
välispassi omamine jne. Otsingu teostamiseks on suurem tõenäosus andmeid leida
meessoost isiku põhjal, seega võimaluse korral paluda andmeid otsida just
meessoost esivanema kohta. Kindlasti on
vajalik nii palju infot esivanema kohta kui võimalik. Näiteks kirikuraamatu
väljavõtte ristimiste kohta Tallinna piirkonna ja Põhja-Eesti kohta väljastab
Tallinna Linnaarhiiv; kirikuraamatu väljavõtte ristimiste kohta Lõuna-Eesti
piirkonnas leiab Ajalooarhiivist Tartus.
Ainult sünnidokumendist
ei piisa Eesti kodakondsuse tõendamiseks. Nt kui tellitakse sünnidokumenti sünni kohta, mis
on aset leidnud varem kui 1926.a, siis tuleb täpsustada, mille jaoks dokumenti
vajatakse – kodakondsuse tõendamiseks ei ole mõtet sünnidokumenti tellida,
pigem ikka kas perekirja või Riigiarhiivist kodakondsust tõendavat dokumenti.
Suguvõsa uurimiseks
soovitame pöörduda:
Suguvõsa uurimist
võiks alustada siit
Seda saate teha peakonsulaadi vahenduse. Tutvuge palun juhistega siin, samas on leitav ka info kuidas tellida
arhiiviteatiseid, arhivaali väljavõtteid või
ärakirja väljastamist avalikust arhiivist.
Võite küll. Juhised
esmakordse Eesti passi taotlemiseks on leitavad siit
EESTI PASS
Uue passi/ ID-kaardi taotlemine võib võtta
kuni 6 nädalat. Peaksite uut taotlema seega vähemalt kaks kuud enne vana
dokumendi aegumist. Osades riikides nõutakse aga, et dokument kehtiks ka veel 6
kuud peale reisi lõppu, nii võib uue dokumendi taotlemine olla vajalik veelgi
varem. Vajadusel võib uut passi taotleda ka siis, kui olemasolev pass kehtib
üle 1 aasta.
Passi väljavahetamist pärast isikuandmete
muutmist ei maksa lükata edasi. Juhul, kui perekonnanimi on muutunud seoses
abieluga, tuleb uue passi taotlemisel esitada apostillitud abielutunnistus.
Täpsemalt apostilliga kinnitamisest USAs, leiate siit
Eesti passi ja ID kaardi foto mõõtmed peavad
olema 40x50 mm. Foto peab olema värviline ning heleda taustaga. Foto ei tohi
olla vanem kui 6 kuud. Fotol kujutatud isik peab olema otsevaates ning suletud
suuga. Täpsemat infot fotonõuete kohta saab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt. Peakonsulaadi poolt soovitame fotode tegemiseks
ateljeesid, kus ollakse teadlikud Eesti passi ja ID kaardi fotonõuetest,
näiteks peakonsulaadi lähedal asuv fotoateljee, aadressil 768 Third Ave (47/48 vahel), Thispix.
Passitaotluse sisseandmiseks saatkonnas on
vaja aeg eelnevalt broneerida internetis Konsulaarvastuvõtt
toimub esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kell
10.00–12.00 ja 13.00–16.00. Peakonsulaat on
suletud laupäeval ja pühapäeval ning Eesti ja USA riigipühadel.
Erandkorras on võimalik taotleda posti või
e-posti teel sõrmejäljekujutisteta passi, kui:
Teile
on varem välja antud Eesti kodaniku pass või isikutunnistus;Te
viibite välisriigis, kus puudub Eesti välisesindus või kus Teil on
ebaproportsionaalselt koormav Eesti välisesindusse pöörduda.
1-aastase passi taotlus palume saata otse
Eesti Politsei- ja Piirivalveametile, välisesindused taotlusi vastu ei
võta. 1-aastast passi saab taotleda
järjest vaid üks kord. Täpsem info on leitav siit
Lisapass väljastatakse vaid erandkorras. Lisapassi taotlemiseks tuleb esitada vabas vormis
selgituskiri selle vajaduse kohta või muu lisavajadust tõendav dokument (nt
tööandja tõend). Lisapass kehtib sama kaua, kui põhipass.
11. Kas
peakonsulaadis on võimalik teha
kiirpassi?
12. Miks on
lapsele passi taotlemisel vaja
esitada teise vanema nõusolek? Kui mõlemal lapse vanemal on lapse suhtes hooldusõigus, siis peavad passi
taotlemisest lapsele olema teadlikud mõlemad vanemad, seetõttu on vajalik ka
teise vanema nõusolek. Kui ainult ühel vanemal on hooldusõigus, siis vastutab
tema üksi lapse elus oluliste otsuste tegemise eest ning sellisel juhul ei ole
teise vanema nõusolek passi taotlemisel vajalik.
Neile, kes reisivad lapsega ja ei ole tema vanemad, tuleb vormistada mõlema lapsevanema kirjalik nõusolek. Nõusoleku võib koostada vabas vormis ning see peab sisaldama saatvate isikute andmeid (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, passi või ID kaardi number). Nõusolekule on soovitav lisada ka koopiad mõlema vanema passist või ID kaardist. Juhul, kui üks vanem reisib oma lapsega, tuleb samuti kaasa võtta teise vanema nõusolek. Kui lapsega reisiva vanema perekonnanimi erineb lapse perekonnanimest on soovitav kaasa võtta lapse sünnitunnistus, vältimaks arusaamatusi piiri ületamisel. Nõusoleku näidise leiate siit 14. Suhe minu lapse isaga on lõppenud, tahan lapsega tagasi Eestisse minna. Kas ma pean sellest lapse isa teavitama? Jah, kindlasti tuleb isa teavitada. Riigist lahkumiseks tuleb isalt paluda kirjalik nõusolek. Juhul, kui on tekkinud probleemid lapse hooldusõiguse küsimuses, tuleb see lahendada kohtus. Riigist lahkumist lapse isa nõusolekuta võidakse tõlgendada lapseröövina. KONSULAARABI 15. Millal ma saan taotleda tagasipöördumistunnistust (ajutist reisidokumenti)?Tegemist on hädaabiga. Tagasipöördumistunnistus väljastatakse neile Eesti kodanikele, kelle pass või ID kaart on kadunud või varastatud. Täpsem info on leitav siit ISIKUANDMETE KORRASTAMINE EESTI RAHVASTIKUREGISTRISRahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste isikuandmete andmebaas. Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse sünni, surma, abielu, lahutuse ja elukoha registreerimisel, valimiste ja rahvahääletuse korraldamisel, politsei, haigekassa, notaribüroode, kohtute ja paljude teiste asutuste igapäevaste tööülesannete täitmisel.
Elukoha andmete korrastamine rahvastikuregistris on Eesti kodanikule kohustuslik. Rahvastikuregistriseadus näeb ette, et kui Eesti kodanik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab ta uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Ametlikus asjaajamises lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Ka välisriigis elades vajab Eesti kodanik erinevaid konsulaarteenuseid, näiteks perekonnaseisu ja abieluvõime tõendeid. Selliste tõendite väljastamisel tugineb konsul rahvastikuregistri andmetele. Konsulaarteenuse osutamine võib takerduda põhjusel, et isikuandmed rahvastikuregistris on puudulikud või ebakorrektsed. Sel juhul ei saa konsul aidata enne, kui isikuandmed on rahvastikuregistris parandatud. Selleks, et muuta elukohaandmeid, tuleb täita püsiva elukoha registreerimise avaldus ja tuua /saata see aadressile: 3 Dag Hammarskjöld Plaza Suite 6B 305 East 47th St
New York, NY 10017-2001 Täidetud ja allkirjastatud avalduse võib saata ka e- kirjana aadressile: nyconsulate@mfa.ee. Posti või e-kirjateel saadetud avaldusele tuleb lisada koopia passist või ID kaardist. 18. Kui ma muudan Eesti rahvastikuregistris oma elukohaandmeid, mis juhtub minu korteriga Eestis, mis on minu omand? Juhul, kui Te omate Eestis kinnisvara ning muudate Eesti rahvastikuregistris oma aadressi, ei muuda see Teie omandisuhet. Rahvastikuregistris on märgitud Teie elukoht, mitte aga see, kas Te omate kinnisvara (see info on kinnistusraamatus). Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 4 lg 1 sätestab, et riiklikku pensioni on õigus saada Eesti alalisel elanikul või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Pensioni määramisel ja maksmisel Eestis töötatud aja eest pole oluline mitte isiku kodakondsus, vaid Eesti territooriumil omandatud kindlustusperioodide kogupikkus ja isiku elukoht pensioni taotlemise ja saamise hetkel. RPKS § 4 punkti 3 alusel kohaldatakse juhul, kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, välislepingut. Hetkel on Eestil sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingud Kanada, Euroopa Liidu liikmesriikidega, Ukraina ja Venemaaga. Kui isik saab nt Kanada kodakondsuse, siis tema pensioni väljamaksetes ei muutu midagi, kuid kui isik peaks Kanadast nt Ameerika Ühendriikidesse kolima, siis tema Eesti vanaduspensioni väljamaksed peatatakse, sest Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel ei ole sõlmitud sotsiaalkindlustusalast lepingut. Samas juhime tähelepanu, et välja töötamisel on Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mille kõrvaleesmärgiks on jätkata Ameerika Ühendriikidega kahepoolse pensionilepingu läbirääkimisi. Seadusemuudatuse jõustumisest teavitame. Kui olete hiljuti abiellunud või lahutanud Ameerika Ühendriikides, Teil on sündinud laps või olete nime muutnud, tuleb see sündmus kanda Eesti rahvastikuregistrisse. Seda on lihtne teha peakonsulaadi kaudu. Toiming on tasuta ning peakonsulaati on vaja tuua või saata, apostillitud abielu- või lahutustunnistus (lisaks koopiad abikaasade isikut tõendavast dokumendist), apostillitud sünnitunnistus (lisaks koopiad vanemate isikut tõendavatest dokumentidest). Täpsemalt apostilliga kinnitamisest USAs, leiate siit Isikul on õigus tutvuda oma andmetega Eesti rahvastikuregistris. Seda saate teha riigiportaalis www.eesti.ee rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades, identifitseerides end ID-kaardiga või internetipanga kaudu. Konsul väljastab Teile vastava perekonnasündmuse (sünd, surm, abielu, lahutus, nimemuutus) ingliskeelese tõendi. Tõend väljastatakse isikule, kelle kohta perekonnaseisuakt on koostatud (või tema seaduslikule esindajale). Surmatõend antakse surnu abikaasale, sugulasele või hõimlasele. Täpsem info on leitav siit Samuti on võimalik tellida ingliskeelne rahvastikuregistri väljavõte, kus lisaks perekonnasündmustele saab ära nimetada ka Teie elukohad, eelmised nimed, abikaasa, endised abikaasad, lapsed ja vanemad. Täpsem info on leitav siit
Peakonsulaadis seda teha ei
saa. Küll aga on aga võimalik Eesti
juhiluba kätte saada välisesinduses. Täpsemalt
lugege palun Maanteeameti kodulehelt.Kui Eesti kodanik kaotab oma
Eesti juhiloa välisriigis ning soovib seda kehtetuks tunnistada, on võimalik
esitada avaldus Eesti Maanteeameti e-mailile info@mnt.ee digitaalselt allkirjastatult või peakonsulaadi kaudu. Samuti aktsepteeritakse
avaldust, mille isik esitab www.eesti.ee portaalilt, sest sinna sisenedes toimub isiku
tuvastamine ID-kaardi või pangaparoolide abil. Tähelepanu! Kehtetuks tunnistatud juhiluba ei
ennistata.Juhiloa väljastamisel kehtib
elukohajärgsuse põhimõte. Eesti juhiloa aegumise, kaotsimineku või hävimise
korral ei väljasta Eesti Maanteeameti
liiklusregistri büroo välisriigis elavale kodanikule uut Eesti juhiluba.
Kui vajate Ameerika Ühendriikide juhiloa taotlemisel inglise keelset tõendit
Eesti juhiloa kategooria(-te) või selle kohta, et Teie juhtimisõigus ei ole
Eestis peatatud, saab peakonsulaat Teid aidata. Tõendi võib taotleda posti teel
ning tõendi väljastamise aluseks on kodaniku kirjalik avaldus juhtimisõigusest
ja riigilõiv. Täpsemad juhised
tõendi taotlemiseks on leitavad siit
Peakonsulaat väljastab antud tõendi Maanteeametilt saadava info põhjal.
Eesti karistusregistri tõendeid (Police
clearance certificate/Certificate of good conduct) väljastatakse
Karistusregistrist. ID kaardi, PIN koodide ja ID kaardi lugeja olemasolul saab
tellida karistusregistri tõendi elektrooniliselt www.e-toimik.ee Karistusregistri tõendi võib tellida ka posti teel,
selleks tuleb täita avaldus ja saata see
aadressile:
Nimekast nr 1563
Toompuiestee 33A
10402, TallinnKaristusregistri tõendit saab tellida ühtlasi
e-posti teel esitatud taotluse alusel: paring@karistusregister.ee. Infopäring karistusregistrist enda kohta on
tasuta. Karistusregistri tõendeid väljastatakse eesti
keeles. Peakonsulaadist saab tellida
Eestis väljastatud karistusregistriväljavõtte
alusel ingliskeelse tõendi, mille eest tuleb tasuda riigilõiv.
Peakonsulaadis on võimalik vormistada notariaalseid allkirja
ja koopia õigsuse kinnitamisi. Notariaalse kinnitamise toimingu jaoks tuleb
tulla peakonsulaati konsuli vastuvõtule. Vastuvõtuks broneerige palun aeg internetis Riigilõivu
määra leiate
siit
Peakonsulaadis tehtavate toimingute eest on
võimalik tasuda ainult kohalikus valuutas, st USA dollarites. Passi ja ID kaardi taotlemise eest on võimalik
tasuda ülekandena Rahandusministeeriumi arvele eurodes.
Täpsemat infot passi ja ID kaardi lõivude kohta eurodes saab siit
 
|
