Schengeni viisa taotlemine

20.12.2007

1. TAUSTTEAVE

Kui viisataotleja soovib külastada vaid ühte Schengeni riiki, näit. Eestit, tuleb viisataotlus esitada Eesti välisesindusele. Kui riigis, kus viisat taotletakse, ei ole Eesti välisesindust, tuleb pöörduda lähimasse Eesti välisesindusse.

Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki (sh. Eestit), tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mis on viisataotleja sihtriigiks. Et määrata kindlaks peamine sihtriik, peab viisataotleja teadma, millises Schengeni riigis ta kõige kauem peatub.

(Näit. viisataotleja soovib külastada Rootsit, Soomet ja Eestit. Eestis viibib ta kõige kauem, seetõttu tuleb tal esitada viisataotlus Eesti välisesindusele)

Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki, kuid ei ole kindel sihtriigis või kui ta plaanib kõikides külastatavates riikides viibida võrdselt päevi, tuleb taotleda viisat selle riigi esindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse.

(Näit. viisataotleja soovib külastada Rootsit, Soomet ja Eestit, kõikides riikides plaanib ta veeta 3 päeva. Esimene riik, mille kaudu ta siseneb Schengeni ruumi, on tema plaanide kohaselt Rootsi, seetõttu taotleb ta viisat Rootsi välisesindusest).

Välismaalaste Eestisse saabumise, siin viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid reguleerib välismaalaste seadus (edaspidi VMS), mis on viidud kooskõlla Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühisest viisapoliitikast tulenevate nõuetega.

Viisavabalt võivad Eestisse reisida ja siin lühiajaliselt (kuni 90 päeva 6 kuu jooksul) viibida EL, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni ja teatud kolmandate riikide kodanikud.

Kolmandate riikide kodanikud, kellele on väljastatud mõne Schengeni liikmesriigi elamisluba, võivad Eestisse reisida viisavabalt.

EL ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmed võivad Eestisse reisida viisavabalt juhul kui neile on välja antud nõuetekohane elamisloa kaart või mõne Schengeni liikmesriigi elamisluba.

2. SCHENGENI VIISA TAOTLEMINE

Schengeni viisa ja sisenemise tingimused kehtivad ainult kuni 90 päevaste viibimiste puhul. Pikemate viibimiste puhul tuleb taotleda pikaajaline viisa või elamisluba, mille kohta saab infot Kodakondsus- ja Migratsiooniametist. Erinevate Schengeni liikmesriikide välisesinduste poolt kehtestatud Schengeni viisa taotlemise nõuded on sisuliselt samasugused ja viisatasud on ühtlustatud.

Viisa on välismaalasele antav luba Schengeni ruumi sisenemiseks ja seal ajutiseks viibimiseks vastavalt viisa tingimustele. Viisa omamine on vaid üks eeltingimus Schengeni ruumi sissesõiduks.

Viisa taotlemine ja andmine Eesti välisesinduses (VMS §-d 10¹¹ ja 10¹²)

Kui välismaalase suhtes kehtib viisakohustus, tuleb tal esitada taotlus viisa saamiseks. Viisataotlus esitatakse vastutavale diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele.

Nii viisa taotleja kui ka konsulaarametnik peavad järgima seadusega sätestatud nõudeid.

Viisa taotleja peab üldjuhul välisesinduse poole pöörduma isiklikult.

Samas võib välismaalane viisataotluse esitada ka esindaja kaudu.

Esindajateks võivad olla:

1. alaealise või kohtu poolt piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja - seaduslik esindaja esitab viisataotlusega koos esindaja isikut ja esindusõigust tõendava dokumendi.
   
   Alaealine on alla 18-aastane isik. Vähemalt 15-aastane võib viisataotluse esitada isiklikult.
   
   
2. riigi-, ameti- või kohalike omavalitsuse asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide kullerid - nimetatud isikud on varustatud oma ametikohta tõendavate dokumentidega ning oskavad vajaduse korral lisada täpsustavaid andmeid.
   
   
3. teised isikud, kellel on asjaomane volikiri (volitus esitada viisataotlus ja teha seonduvaid toiminguid) - sellesse rühma kuuluvad peamiselt turismifirmade esindajad, kes on ka pädevad selgitama reisikorraldust ning sõidu eesmärke.

Konsulaarametniku nõudmisel peab viisataotleja isiklikult ilmuma välisesindusse selgitusi andma - seda ka juhul, kui viisataotlus on esitatud esindaja kaudu.

Konsulaarametnik võib kutsuda viisataotleja isiklikult välisesindusse, et selgitada viisa taotlemisel tähtsust omavaid asjaolusid või ka täiendavaks isiku tuvastamiseks.

Nimetatud nõudmise eiramisel keeldutakse viisa väljaandmisest.

Viisa taotlemine posti teel

Viisataotlus tuleb üldjuhul esitada isiklikult või esindaja kaudu.

Viisataotluse esitamine posti teel on võimalik vaid siis, kui selles riigis, kus välismaalane püsivalt viibib (elab), puudub Eesti välisesindus.

Täpsema info saamiseks pöörduge esinduse poole, kust Teil on kavas viisat posti teel taotleda: Eesti esindused maailmas.


Reisidokumendi kättesaamine posti teel

Viisataotleja võib oma reisidokumendi kätte saada posti teel, kui see on kooskõlas asukohariigi seadustega. Viisataotlus tuleb sel juhul esitada isiklikult. Reisidokumendi kättesaamiseks posti teel tuleb viisa taotlemisel täita esinduses vastav sooviavaldus ja arvestada reisidokumendi kättetoimetamise kulude kandmisega (nt. lisada viisataotlusele oma isikuandmete ja aadressiga varustatud margistatud ümbrik, esitada kullerfirma ettemakstu tõendav dokument vmt).

Täpsemat infot saate viisataotluse esitamisel Eesti välisesinduses.

Viisa taotlemine piiril

Üldjuhul piiripunktis viisat ei anta.

Piiripunktis erandina viisa andmise või andmisest keeldumise otsustab Piirivalveameti peadirektor.

Viisa andmine või andmisest keeldumine otsustatakse viisataotluses esitatud andmete ja viisataotlusele lisatud dokumentide, samuti muude isiku suhtes teada olevate asjaolude põhjal.

2.1. SCHENGENI VIISA LIIGID:

Lennujaama transiitviisa (A-viisa) antakse välismaalasele, kellelt nõutakse sellist viisat, luba läbida vahepeatuse või ümberistumisega rahvusvahelise lennu etappide vahel lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid ilma asjaomase riigi territooriumile sisenemata.

Nende riikide nimekiri, mille kodanikud või mille antud reisidokumentide kasutajad vajavad lennujaama transiitviisat, on kehtestatud Välisministri 22. aprilli 2004. a. määrusega nr 5 ning Viisasid käsitlevate ühiste konsulaarjuhiste lisaga 3.

Transiitviisa (B-viisa) on viisa ühe- , kahe- või mitmekordseks Schengeni ruumist läbisõiduks järgmisesse riiki või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õigus siseneda. Transiitviisa võib anda kehtivusega kuni 6 kuud ning tingimusel, et ükski läbisõit ei kesta üle viie päeva.

Lühiajalise viisa (C-viisa) võib anda ühekordseks vaheaegadeta Schengeni ruumis viibimiseks või mitmeks viibimiseks, mille kogukestus ei ületa 90 päeva kuue kuu jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemise kuupäevast.
Schengeni konventsiooni tähenduses on lühiajaline viisa reisiviisa.
Näiteks kui isikul on mitmekordne lühiajaline viisa kehtivusajaga üks aasta, siis reaalselt on tal võimalik viibida sellise viisa alusel Schengeni ruumi territooriumil kuue kuu jooksul 90 päeva ehk kaks korda 90 kalendripäeva aastas.

Ainult Eesti territooriumil kehtivana võib välja anda:

Pikaajaline viisa (D-viisa) (VMS § 10⁷) on kauemaks kui kolmekuuliseks viibimiseks ettenähtud riigisisene viisa.

Pikaajalise viisa võib anda välismaalasele, kes soovib viibida Eesti territooriumil kauem kui kolm kuud, ning see võidakse anda ühekordseks vaheaegadeta riigis viibimiseks või mitmeks viibimiseks kehtivusajaga kuni 12 kuud.  

Pikaajaline viisa võidakse anda Eestis akrediteeritud välisriigi ajakirjanikele ja nende perekonnaliikmetele, Eesti aukonsulitele välisriikides ja nende perekonnaliikmetele ning välismaalastele, kes on registreerinud oma lühiajalise töötamise VMS § 13² kohaselt, ja nende perekonnaliikmetele.

Perekonnaliikmeks loetakse nimetatud isikute abikaasat, alaealist last ja täisealist last, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Perekonnaliikmete puhul on oluline, et nad saabuksid Eestisse nimetatud isikuga koos või nimetatud isiku juurde.

Töö- ja puhkuseprogramm
Austraalia ja Uus-Meremaa 18-30-aastastele kodanikele väljastatakse töötamisõigust garanteerivaid viisasid, kes võivad Eestis viibida kuni aasta. Selle perioodi jooksul tehtav töö peab aitama kaasa riigis viibimise peaeesmärgile, milleks on Eestis puhkamine, ning selle võimaluse kasutajad ei tohi töötada sama tööandja juures kauem kui kolm kuud.

Diplomaatiline viisa ja teenistusviisa (VMS § 10⁸) on ametiasjus Eestist läbisõitvale või Eestisse lähetatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni diplomaatilist staatust omavale isikule antav transiitviisa või lühiajaline viisa. VMS alusel võib diplomaatilist ja teenistusviisat anda B-, C- ja D-liiki viisadena.

Lühiajaline diplomaatiline viisa antakse ametiasjus Eestisse lähetatud isikule, kellele tuleb Eesti rahvusvaheliste kohustuste või välislepingu kohaselt tagada Eesti territooriumil diplomaatiline puutumatus ja eesõigused. Pikaajalise mitmekordse diplomaatilise viisa või teenistusviisa võib Välisministeerium anda välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni esinduse Eestisse akrediteeritud personalile, nende perekonnaliikmetele ja erapersonalile. Sellise viisa kehtivus- ja viibimisaeg sõltub isiku akrediteerimisaja pikkusest ja võib seega olla pikem kui 12 kuud.

2.2. VIISA TAOTLEMISEL ESITATAVAD DOKUMENDID

Viisa taotlemisel esitatakse:

1. kehtiv reisidokument, mis peab kehtima vähemalt 3 kuud peale taotletava viisa kehtivuse lõppu;
2. täidetud ja allkirjastatud viisataotlus;
3. foto 35x45 mm;
4. tervisekindlustusleping, mis peab olema kehtiv kogu Schengeni ruumis viibimise aja jooksul, et tagada haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumine. Kindlustusvastutuse alammäär on 30 000 eurot (469 400 Eesti krooni);
5. reisi eesmärki ja põhjust tõendavad dokumendid:
6. Eestis viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad dokumendid;
7. Eestis viibimise ajal majutust ja viibimiskulude kandmist tõendavad dokumendid;
8. riigilõivu tasumist tõendav dokument või riigilõivu tasumisest vabastamist tõendav dokument;

Punktides 5-7 nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid on:

1. viisakutse;
2. diplomaatiline noot või rahvusvahelise organisatsiooni kirjalik pöördumine;
3. kohtukutse;
4. turismiteenuse kasutamist tõendavad dokumendid või nende koopiad;
5. meelelahutusteenuse kasutamist tõendavad dokumendid või nende koopiad;
6. dokument, mis tõendab õigust siseneda järgmisesse transiitriiki;
7. autovedude teostamist tõendavad dokumendid;
8. Eestis töötamist tõendavad dokumendid;
9. lennu- või sõidupiletid;
10. muud dokumendid.

Pikaajalise viisa taotlemisel esitatavad lisadokumendid:

1) Ajakirjanikud peavad lisaks esitama akrediteerimisotsuse ning tööandja kinnituse ja garantiikirja lähetuskulude tagamise kohta Eestis.

2) Pikaajalist viisat taotlev abikaasa ja alaealine laps esitavad lisaks sugulussuhet või perekonnaseisu tõendava dokumendi.

3) Pikaajalist viisat taotlev täisealine laps esitab lisaks sugulussuhet tõendava dokumendi ja terviseseisundit või puuet tõendava dokumendi.

Viisataotluse allkirjastamine

Viisataotluse allkirjastab viisa taotleja isiklikult.

• Alla 15-aastase alaealise või kohtu poolt piiratud teovõimega isiku taotluse allkirjastab seadusjärgne esindaja.
• Vähemalt 15-aastane alaealine võib viisataotluse esitada ja allkirjastada isiklikult.

Oma allkirjaga kinnitab viisa taotleja viisataotluses esitatud andmete õigsust ja täielikkust.

2.3. VIISATAOTLUSE LÄBIVAATAMISE EEST TASUTAV RIIGILÕIV

Riigilõivu kogumiseks mõeldud RAHANDUSMINISTEERIUMI (makse saaja) pangakontod on järgmised:
- AS SEB Pank a/a 10220034796011
- Hansapank a/a 221023778606.

VÄLISMINISTEERIUMI viitenumber: Viisataotluste läbivaatamine - 2900073630.

NB! Riigilõiv võetakse viisataotluse läbivaatamise eest.

Vastavalt riigilõivuseadusele on viisataotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumisest vabastatud:

1. Isik, kes saabub Eestisse Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või kaitseväe juhataja kutsel põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel;
   
   
2. alla 6-aastane laps;
   
   
3. isik Vabariigi Valitsuse otsusega või Vabariigi Valitsuse sõlmitud rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õigusaktis või rahvusvahelise kohustusega ettenähtud juhul või rahvusvahelise tava kohaselt;
   
   
4. Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliige;
   
   
5. õpingute või täiendusõppe eesmärgil reisiv õpilane, üliõpilane ja kraadiõppe üliõpilane ning temaga kaasas olev õpetaja;
   
   
6. lühiajalise viisa taotluse puhul teadlane, kes reisib Euroopa Ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil.

Konsulaarametnikul on põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel õigus vabastada isik riigilõivuseaduses ettenähtud juhtudel või vähendada tasutava riigilõivu määra.

3. VIISA ANDMISE TINGIMUSED

Viisa antakse õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras.

Välismaalane, kellele riik annab loa siseneda oma territooriumile ja viibida lühiajaliselt riigis, peab tõendama oma kavandatava riiki saabumise eesmärki, põhjuseid, asjaomaste kulude kandmise võimet ning lahkumise kavatsust.

Konsulaarseaduse § 30 alusel menetleb esitatud viisataotlust konsulaarametnik, kes vastutab viisa andmise õiguspärasuse eest. Konsulaarametnik otsustab viisa andmise või viisa andmisest keeldumise viisataotluses esitatud andmete ja viisataotlusele lisatud dokumentide, samuti muude isiku suhtes teada olevate asjaolude põhjal.

Konsulaarametniku otsust viisa andmise või sellest keeldumise kohta ei saa vaidlustada haldusmenetluse ega halduskohtumenetluse korras.

Viisa andmise või sellest keeldumise otsustab konsulaarametnik 30 päeva jooksul taotluse menetlusse võtmisest arvates.

3.1. VIISA ANDMISEST KEELDUMINE

Kooskõlas rahvusvaheliste tavadega viisa andmisest keeldumist ei põhjendata, kuna viisa andmise otsustamine on üks sisejulgeoleku tagamise vahendeid ning välismaalasel ei ole riiki sisenemiseks subjektiivset õigust.

Välismaalase riiki saabumist kontrollitakse, Eestisse ebaseaduslikult jäänud välismaalase Eestist lahkumine tagatakse ning illegaalset immigratsiooni ennetatakse ja tõkestatakse riigi sisejulgeoleku tagamiseks. Seetõttu ei kohaldata viisamenetlusele haldusmenetluse seadust (VMS § 1 p 1).

Sissesõidukeeldude registrist (http://www.sisemin.gov.ee/atp/?id=17115) saab kontrollida, kas isikule on kehtestatud sissesõidukeeld.

4. EL VIISALIHTSUSTUSLEPINGUD

Erinevused üldisest viisataotluse protseduurist tulenevad viisalihtsustuslepingutest. Hetkel on Euroopa Liit sõlminud sellise lepingu Venemaaga ning alates 01.01.2008 jõusutvad viisalihtsustuslepingud Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Serbia ja Ukrainaga.