|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. TAUSTTEAVE Kui viisataotleja soovib külastada vaid ühte Schengeni riiki, näit. Eestit, tuleb viisataotlus esitada Eesti välisesindusele. Kui riigis, kus viisat taotletakse, ei ole Eesti välisesindust, tuleb pöörduda lähimasse Eesti välisesindusse. Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki (sh. Eestit), tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mis on viisataotleja sihtriigiks. Et määrata kindlaks peamine sihtriik, peab viisataotleja teadma, millises Schengeni riigis ta kõige kauem peatub.
Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki, kuid ei ole kindel sihtriigis või kui ta plaanib kõikides külastatavates riikides viibida võrdselt päevi, tuleb taotleda viisat selle riigi esindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse.
Välismaalaste Eestisse saabumise, siin viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid reguleerib välismaalaste seadus (edaspidi VMS), mis on viidud kooskõlla Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühisest viisapoliitikast tulenevate nõuetega. Viisavabalt võivad Eestisse reisida ja siin lühiajaliselt (kuni 90 päeva 6 kuu jooksul) viibida EL, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni ja teatud kolmandate riikide kodanikud. Kolmandate riikide kodanikud, kellele on väljastatud mõne Schengeni liikmesriigi elamisluba, võivad Eestisse reisida viisavabalt. EL ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmed võivad Eestisse reisida viisavabalt juhul kui neile on välja antud nõuetekohane elamisloa kaart või mõne Schengeni liikmesriigi elamisluba.
Schengeni viisa ja sisenemise tingimused kehtivad ainult kuni 90 päevaste viibimiste puhul. Pikemate viibimiste puhul tuleb taotleda pikaajaline viisa või elamisluba, mille kohta saab infot Kodakondsus- ja Migratsiooniametist. Erinevate Schengeni liikmesriikide välisesinduste poolt kehtestatud Schengeni viisa taotlemise nõuded on sisuliselt samasugused ja viisatasud on ühtlustatud. Viisa on välismaalasele antav luba Schengeni ruumi sisenemiseks ja seal ajutiseks viibimiseks vastavalt viisa tingimustele. Viisa omamine on vaid üks eeltingimus Schengeni ruumi sissesõiduks.
Kui välismaalase suhtes kehtib viisakohustus, tuleb tal esitada taotlus viisa saamiseks. Viisataotlus esitatakse vastutavale diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele. Nii viisa taotleja kui ka konsulaarametnik peavad järgima seadusega sätestatud nõudeid. Viisa taotleja peab üldjuhul välisesinduse poole pöörduma isiklikult. Samas võib välismaalane viisataotluse esitada ka esindaja kaudu. Esindajateks võivad olla:
Konsulaarametniku nõudmisel peab viisataotleja isiklikult ilmuma välisesindusse selgitusi andma - seda ka juhul, kui viisataotlus on esitatud esindaja kaudu. Konsulaarametnik võib kutsuda viisataotleja isiklikult välisesindusse, et selgitada viisa taotlemisel tähtsust omavaid asjaolusid või ka täiendavaks isiku tuvastamiseks. Nimetatud nõudmise eiramisel keeldutakse viisa väljaandmisest.
Viisataotlus tuleb üldjuhul esitada isiklikult või esindaja kaudu. Viisataotluse esitamine posti teel on võimalik vaid siis, kui selles riigis, kus välismaalane püsivalt viibib (elab), puudub Eesti välisesindus. Täpsema info saamiseks pöörduge esinduse poole, kust Teil on kavas viisat posti teel taotleda: Eesti esindused maailmas. Viisataotleja võib oma reisidokumendi kätte saada posti teel, kui see on kooskõlas asukohariigi seadustega. Viisataotlus tuleb sel juhul esitada isiklikult. Reisidokumendi kättesaamiseks posti teel tuleb viisa taotlemisel täita esinduses vastav sooviavaldus ja arvestada reisidokumendi kättetoimetamise kulude kandmisega (nt. lisada viisataotlusele oma isikuandmete ja aadressiga varustatud margistatud ümbrik, esitada kullerfirma ettemakstu tõendav dokument vmt). Täpsemat infot saate viisataotluse esitamisel Eesti välisesinduses.
Üldjuhul piiripunktis viisat ei anta. Piiripunktis erandina viisa andmise või andmisest keeldumise otsustab Piirivalveameti peadirektor. Viisa andmine või andmisest keeldumine otsustatakse viisataotluses esitatud andmete ja viisataotlusele lisatud dokumentide, samuti muude isiku suhtes teada olevate asjaolude põhjal. Lennujaama transiitviisa (A-viisa) antakse välismaalasele, kellelt nõutakse sellist viisat, luba läbida vahepeatuse või ümberistumisega rahvusvahelise lennu etappide vahel lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid ilma asjaomase riigi territooriumile sisenemata. Nende riikide nimekiri, mille kodanikud või mille antud reisidokumentide kasutajad vajavad lennujaama transiitviisat, on kehtestatud Välisministri 22. aprilli 2004. a. määrusega nr 5 ning Viisasid käsitlevate ühiste konsulaarjuhiste lisaga 3. Transiitviisa (B-viisa) on viisa ühe- , kahe- või mitmekordseks Schengeni ruumist läbisõiduks järgmisesse riiki või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õigus siseneda. Transiitviisa võib anda kehtivusega kuni 6 kuud ning tingimusel, et ükski läbisõit ei kesta üle viie päeva. Lühiajalise viisa (C-viisa) võib anda ühekordseks vaheaegadeta Schengeni ruumis viibimiseks või mitmeks viibimiseks, mille kogukestus ei ületa 90 päeva kuue kuu jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemise kuupäevast. Ainult Eesti territooriumil kehtivana võib välja anda: Pikaajaline viisa (D-viisa) (VMS § 107) on kauemaks kui kolmekuuliseks viibimiseks ettenähtud riigisisene viisa. Pikaajalise viisa võib anda välismaalasele, kes soovib viibida Eesti territooriumil kauem kui kolm kuud, ning see võidakse anda ühekordseks vaheaegadeta riigis viibimiseks või mitmeks viibimiseks kehtivusajaga kuni 12 kuud. Pikaajaline viisa võidakse anda Eestis akrediteeritud välisriigi ajakirjanikele ja nende perekonnaliikmetele, Eesti aukonsulitele välisriikides ja nende perekonnaliikmetele ning välismaalastele, kes on registreerinud oma lühiajalise töötamise VMS § 132 kohaselt, ja nende perekonnaliikmetele. Perekonnaliikmeks loetakse nimetatud isikute abikaasat, alaealist last ja täisealist last, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Perekonnaliikmete puhul on oluline, et nad saabuksid Eestisse nimetatud isikuga koos või nimetatud isiku juurde. Töö- ja puhkuseprogramm Diplomaatiline viisa ja teenistusviisa (VMS § 108) on ametiasjus Eestist läbisõitvale või Eestisse lähetatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni diplomaatilist staatust omavale isikule antav transiitviisa või lühiajaline viisa. VMS alusel võib diplomaatilist ja teenistusviisat anda B-, C- ja D-liiki viisadena. Lühiajaline diplomaatiline viisa antakse ametiasjus Eestisse lähetatud isikule, kellele tuleb Eesti rahvusvaheliste kohustuste või välislepingu kohaselt tagada Eesti territooriumil diplomaatiline puutumatus ja eesõigused. Pikaajalise mitmekordse diplomaatilise viisa või teenistusviisa võib Välisministeerium anda välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni esinduse Eestisse akrediteeritud personalile, nende perekonnaliikmetele ja erapersonalile. Sellise viisa kehtivus- ja viibimisaeg sõltub isiku akrediteerimisaja pikkusest ja võib seega olla pikem kui 12 kuud.
Viisa taotlemisel esitatakse:
Punktides 5-7 nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid on:
Pikaajalise viisa taotlemisel esitatavad lisadokumendid: 1) Ajakirjanikud peavad lisaks esitama akrediteerimisotsuse ning tööandja kinnituse ja garantiikirja lähetuskulude tagamise kohta Eestis. 2) Pikaajalist viisat taotlev abikaasa ja alaealine laps esitavad lisaks sugulussuhet või perekonnaseisu tõendava dokumendi. 3) Pikaajalist viisat taotlev täisealine laps esitab lisaks sugulussuhet tõendava dokumendi ja terviseseisundit või puuet tõendava dokumendi. Viisataotluse allkirjastamine Viisataotluse allkirjastab viisa taotleja isiklikult.
Oma allkirjaga kinnitab viisa taotleja viisataotluses esitatud andmete õigsust ja täielikkust.
Riigilõivu kogumiseks mõeldud RAHANDUSMINISTEERIUMI (makse saaja) pangakontod on järgmised:
Konsulaarametnikul on põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel õigus vabastada isik riigilõivuseaduses ettenähtud juhtudel või vähendada tasutava riigilõivu määra. Viisa antakse õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras. Välismaalane, kellele riik annab loa siseneda oma territooriumile ja viibida lühiajaliselt riigis, peab tõendama oma kavandatava riiki saabumise eesmärki, põhjuseid, asjaomaste kulude kandmise võimet ning lahkumise kavatsust. Konsulaarseaduse § 30 alusel menetleb esitatud viisataotlust konsulaarametnik, kes vastutab viisa andmise õiguspärasuse eest. Konsulaarametnik otsustab viisa andmise või viisa andmisest keeldumise viisataotluses esitatud andmete ja viisataotlusele lisatud dokumentide, samuti muude isiku suhtes teada olevate asjaolude põhjal. Konsulaarametniku otsust viisa andmise või sellest keeldumise kohta ei saa vaidlustada haldusmenetluse ega halduskohtumenetluse korras. Viisa andmise või sellest keeldumise otsustab konsulaarametnik 30 päeva jooksul taotluse menetlusse võtmisest arvates.
Kooskõlas rahvusvaheliste tavadega viisa andmisest keeldumist ei põhjendata, kuna viisa andmise otsustamine on üks sisejulgeoleku tagamise vahendeid ning välismaalasel ei ole riiki sisenemiseks subjektiivset õigust. Välismaalase riiki saabumist kontrollitakse, Eestisse ebaseaduslikult jäänud välismaalase Eestist lahkumine tagatakse ning illegaalset immigratsiooni ennetatakse ja tõkestatakse riigi sisejulgeoleku tagamiseks. Seetõttu ei kohaldata viisamenetlusele haldusmenetluse seadust (VMS § 1 p 1). Sissesõidukeeldude registrist (http://www.sisemin.gov.ee/atp/?id=17115) saab kontrollida, kas isikule on kehtestatud sissesõidukeeld. Erinevused üldisest viisataotluse protseduurist tulenevad viisalihtsustuslepingutest. Hetkel on Euroopa Liit sõlminud sellise lepingu Venemaaga ning alates 01.01.2008 jõusutvad viisalihtsustuslepingud Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Serbia ja Ukrainaga.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||