Reisiinfo teiste riikide kodanikele

03.03.2008

Alates 21.12 2007 kuulub Eesti Schengeni viisaruumi.

Eestisse sõiduks ei vaja viisat Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikide - Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kreeka, Küprose, Liechtensteini, Luksemburgi, Läti, Leedu, Malta, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi ja Ungari - ning Šveitsi kodanikud.

Schengeni ühtse viisaruumi täisliikmed on Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Island, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Portugal, Hispaania, Rootsi, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Sloveenia.

! Kuigi Schengeni ruumi sisepiiride ületamisel isikute kontrolli ei toimu, tuleb ka ELi liikmesriikide (sh Eesti) kodanikel passi või isikutunnistust (ID kaarti) kaasas kanda, kuna Schengeni liikmesriigi ametivõimudel (politsei, immigratsioon) on õigus vajadusel isikut tõendavaid dokumente kontrollida.

Lisaks eelpool nimetatutele võivad Schengeni viisaruumis (sh Eestis) kuni 90 päeva poole aasta jooksul viisavabalt viibida järgmiste riikide kodanikud:

Vastav regulatsioon tuleneb Euroopa Nõukogu määrusest 539/2001 - määruse lisas 1 on nimekiri kolmandate riikide kodanikest, kellelt nõutakse EL liikmesriikide välispiiri ületamisel viisat, määruse lisa 2 loetleb riigid, mille kodanikud vabastatakse viisakohustusest.

Viisavabastus kehtib Briti kodanikele, kes ei ole Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanikud Ühenduse õiguse tähenduses:
     - British National (Overseas);
     - British Overseas Territories Citizens, kellel on õigus asuda elama
       Ühendkuningriiki;
     - British Subjects, kellel on õigus asuda elama Ühendkuningriigis;

Kolmandate riikide kodanikud, kes lisaks kehtivale kodakondsusjärgse riigi passile esitavad Rootsi elamiskaardi, mis on väljastatud EL Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ alusel ning millel on märge "EL kodaniku pereliige", võivad Eestisse sõita viisavabalt, kui nad saabuvad mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Viisavabastus puudutab neid perekonnaliikmeid, kes reisivad: 1. EL kodanikuga koos või 2. tema juurde (sellisel juhul peab EL kodaniku Eesti elukoht olema kantud Eesti rahvastikuregistrisse) Viisavabalt on Eestis võimalik viibida 90 päeva poole aasta jooksul. Antud elamisloakaardi alusel ei ole võimalik viisavabalt ületada Euroopa Liidu välispiiri.

Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Albaania, Gruusia, Ukraina, Moldova ning Venemaa diplomaatiliste passide omanikud võivad viibida Eestis viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul.

Makedoonia, Boliivia ja Peruu diplomaatiliste ja teenistuspasside omanikud võivad viibida Eestis viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul.

Türgi  diplomaatiliste passide omanikud võivad viibida Eestis viisavabalt kuni 30 päeva poole aasta jooksul.

ÜRO reisiloa (laissez-passer) omanikud võivad Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul.